Õigus · AI-määrus
EL-i tehisintellekti määrus (AI Act) ja AI-sisu märgistamine: millal ja kuidas?
Üha suurem osa veebi- ja sotsiaalmeediasisust valmib tehisintellekti abil. Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI-määrus (inglise keeles AI Act, ametlikult määrus (EL) 2024/1689) toob kaasa läbipaistvusnõuded: teatavatel juhtudel peab lugeja teadma, et sisu on masina loodud. Selgitame lihtsas keeles, millal tekst, pildid ja vestlusrobotid tuleb märgistada ja millal mitte.
AI-määruse (määrus (EL) 2024/1689) artikkel 50 käsitleb läbipaistvust. Põhimõte on lihtne: eesmärk on vältida eksitamist, ja üldsusel on õigus teada, millal sisu on masina loodud, kui esineb segiajamise või manipuleerimise oht.
Teksti puhul on määrav toimetuslik vastutus: kui inimene kontrollib ja kinnitab sisu, ei ole tavalise ettevõtte- või blogiteksti puhul eraldi märgistus üldjuhul nõutav. Piltide puhul on määrav realistlikkus, vestlusrobotitest tuleb aga alati teatada kohe suhtluse alguses.
Novavalos vaatab sisu enne avaldamist üle inimene, kes selle eest ka vastutab. Nii sünnib läbipaistev ja kvaliteetne sisu, mille üle sa ise otsustad.
Mida AI-määruse (AI Act) artikkel 50 nõuab?
AI-määruse (määrus (EL) 2024/1689) artikkel 50 sätestab läbipaistvusnõuded. Selle tuum on eksitamise vältimine: üldsusel on õigus teada, millal sisu on masina loodud, kui esineb segiajamise või manipuleerimise oht. Eesmärk ei ole märgistada iga tehisintellekti abil valminud lauset, vaid tagada, et inimest ei peteta pidama masina loodut ehtsaks inimtööks.
Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, kohaldub AI-määrus siin otse. See tähendab, et samad põhimõtted kehtivad iga Eestis tegutseva ettevõtte, organisatsiooni ja sisulooja kohta. Alljärgnevalt vaatame, mida see praktikas tähendab teksti, piltide ja vestlusrobotite puhul.
Oluline on tähele panna, et nõue sõltub sisu tüübist ja kontekstist. Sama tööriist võib ühel juhul nõuda selget märgistust ja teisel juhul mitte, olenevalt sellest, kas esineb reaalne oht, et lugeja saab eksitatud.
Kas tehisintellektiga kirjutatud tekst tuleb märgistada?
Enamasti mitte, kui inimene kontrollib ja kinnitab sisu ning kannab selle eest toimetuslikku ja õiguslikku vastutust. Just nii sünnib enamik ettevõtte- ja blogitekste. Sel juhul ei ole eraldi märgistus üldjuhul nõutav, sest vastutav inimene on sisu enda omaks võtnud.
Tähtis erisus on siin see, et pelk õigekirjakontroll ei ole piisav. Toimetuslik vastutus tähendab, et inimene on tegelikult faktid üle kontrollinud, sisu sisuliselt heaks kiitnud ja selle avaldamise eest vastutab. Kui tehisintellekti tekst avaldatakse sisuliselt kontrollimata, ei ole see enam sama olukord.
Teistmoodi on lugu täielikult tehisintellektiga koostatud avalikku huvi puudutava sisuga: teemad nagu ühiskond, poliitika, tervis, turvalisus või õigus, kui tekst on tervikuna masina loodud. Sellisel juhul on selge märgistus paigas. Praktiline märgistus, kui seda on vaja, on lühike lause artikli alguses või lõpus, näiteks „Tekst on loodud tehisintellektiga.”
Millal tuleb AI-pildid ja -videod märgistada?
Piltide ja videote puhul on määrav realistlikkus. Fotolaadne või realistlik pilt tegelikust inimesest, kohast või sündmusest, mida võib pidada ehtsaks (nn süvavõltsingu ehk deepfake'i põhimõte), tuleb selgelt märgistada. Ilmselgelt väljamõeldud või stiliseeritud pildid ei vaja nähtavat märgistust.
Praktikas tähendab see kahte selget rühma. Esiteks: realistlik foto, mille vaataja võiks kergesti pidada ehtsaks ülesvõtteks, näiteks väljamõeldud „klient” päris näoga või lavastatud sündmuse pilt. Selline sisu tuleb märgistada, sest seda võib segamini ajada tegelikkusega.
Teiseks: ilmselgelt kunstiline või kujuteldav visuaal, näiteks joonistused, abstraktsed kujundid, 3D-vektorgraafika või ulmelised stseenid. Neid ei aeta ehtsa fotoga segamini, seega nähtavat märgistust ei nõuta. Kui märgistus on vajalik, piisab veebis pildiallkirjast või nurgamärgistusest (näiteks „Pilt: AI-loodud”). Sotsiaalmeedias sobib maining postituses või platvormi enda AI-sildid.
AI-loodud illustratsioon. Selgelt mittefotograafiline, stiliseeritud graafika ei vaja nähtavat märgistust.
Pilt: AI-genereeritud. Fotorealistlikku pilti võib pidada päris fotoks, seega tuleb see selgelt märgistada.
Millised on vestlusrobotite reeglid?
Vestlusrobotite ja tehisintellekti-assistentide puhul on reegel ühemõtteline: sellest tuleb teatada kohe suhtluse alguses. Kasutaja peab teadma, et ta suhtleb masinaga, mitte päris inimesega, näiteks lausega „Olen tehisintellekti-assistent.”
See on üks selgemaid nõudeid, sest oht saada eksitatud on suur: inimene võib arvata, et vestleb ettevõtte töötajaga, ja jagada teavet või usaldada vastuseid teisiti kui masina puhul. Teade peab olema nähtav enne vestluse algust, mitte peidetud kasutustingimustesse. Kui robot annab hiljem üle päris inimesele, on hea seegi üleminek selgeks teha.
Kas märgistavaid metaandmeid tohib eemaldada?
Ei. Masinloetavaid päritolu- ja vesimärgi-metaandmeid, näiteks C2PA-standardil põhinevaid, ei tohiks eemaldada. Need aitavad platvormidel, otsingumootoritel ja lugejatel sisu päritolu tuvastada ka siis, kui nähtav märgistus mingil põhjusel kaob.
Metaandmed toimivad nähtava märgistuse kõrval teise, tehnilise kihina. Kui postitad pildi või video edasi, võib nähtav pildiallkiri kaduda, kuid koodi sisse peidetud päritoluandmed jäävad alles. Just seetõttu on nende tahtlik eemaldamine läbipaistvuse mõttes vastupidine samm.
Kas märgistus puudutab lehe tehnikat või sisu?
Ei puuduta tehnikat. AI-määruse märgistuskohustus käib sisu kohta, mis võib üldsust eksitada: seesama tekst, mida lugeja loeb, ja realistlikud pildid või videod. See ei laiene lehe tehnilisele ehitusele ega koodile.
Kui veebileht sünnib tehisintellekti abil töötavas tööriistas (nagu Novavalo), loob tehisintellekt lehe tehnilise raamistiku: paigutuse, plokid, nupud, HTML-koodi ja menüüd. See on tehniline tellingusüsteem, mitte seaduse mõttes „sisu”. Keegi ei pea märgistama seda, et lehe struktuur või kood on masina abil valminud, täpselt samamoodi nagu ei märgistata tekstitöötlusprogrammi või puuriga tehtud tööd.
Mõtle korraks majale. Vundament, seinad ja torustik (ehk lehe tehniline ehitus ja kood) püstitatakse masinate ja tööriistadega, kuid nende külge ei kleebita silti „valmistatud elektritööriistadega”. Märgistus puudutab hoopis seda, mida maja sees öeldakse ja näidatakse: tekste, mida külaline loeb, ja fotolaadseid pilte, mida võiks pidada ehtsaks. Seadus räägib sõnumist, mitte tellingutest.
Praktiline järeldus on lihtne: sul ei ole vaja märkida, et sinu leht on tehtud tehisintellekti tööriistaga. Pööra tähelepanu sellele, mida lehel kirjas on ja millised pildid seal on. Kui avaldad täielikult tehisintellektiga kirjutatud avalikku huvi puudutavat teksti ilma inimese vastutuseta või fotolaadse AI-pildi, mida võib pidada ehtsaks, kuuluvad need märgistuse alla. Raamistiku loonud tööriist ei kuulu. Novavalos ongi just nii: tööriist teeb tehnilise töö, kuid sina inimesena otsustad lehe sisu üle ja vastutad selle eest ning saad pildid vajaduse korral märgistada.
Kokkuvõttev tabel: millal märgistada?
Allolev tabel koondab põhireeglid ühte vaatesse. See on lihtsustus, mis aitab hinnata tüüpolukordi, kuid ei asenda määruse teksti ega konkreetse juhtumi hindamist.
| Sisu | Märgistuskohustus | Kuidas |
|---|---|---|
| Blogi- ja ettevõtteteksti | Üldjuhul ei, kui inimene kontrollib ja vastutab | Toimetuslik vastutus piisab; vajaduse korral lühike märge |
| Avalikku huvi puudutav uudis täielikult AI-ga | Jah, kohustuslik | Selge märge, näiteks „Tekst on loodud tehisintellektiga” |
| Realistlik pilt või foto | Kohustuslik, kui võib eksida ehtsaks | Pildiallkiri või nurgamärgistus („Pilt: AI-loodud”) |
| Graafika, joonistus, stiliseeritud visuaal | Ei ole kohustuslik | Nähtavat märgistust ei nõuta |
| Vestlusrobot või AI-assistent | Kohustuslik, kohe alguses | Teade suhtluse alguses („Olen tehisintellekti-assistent”) |
Nii märgistad AI-sisu õigesti
- Määra vastutav inimene. Kellel on iga avaldatud teksti üle toimetuslik vastutus? Faktid tuleb üle kontrollida, mitte ainult õigekiri.
- Hinda pildi realistlikkust. Kas keegi võiks pidada seda ehtsaks fotoks tegelikust inimesest või sündmusest? Kui jah, märgista.
- Teata vestlusrobotist kohe. Pane teade nähtavale enne vestluse algust, mitte peidetud tingimustesse.
- Ära eemalda metaandmeid. Jäta C2PA- ja vesimärgi-andmed alles ka pildi edasi jagamisel.
- Ole avalikku huvi puudutava sisu puhul ettevaatlik. Täielikult AI-ga koostatud ühiskonna- või terviseteemaline tekst tuleks märgistada.
- Hoia märge selge ja aus. Lühike lause artikli alguses või lõpus või pildiallkiri on parem kui varjatud vihje.
Loo läbipaistvat ja kvaliteetset sisu Novavaloga
Novavalo aitab sul teha selget, faktipõhist ja hallatavat sisu, mille üle sa ise otsustad:
- Inimene vaatab üle ja avaldab. Sina kontrollid sisu enne avaldamist ja kannad selle eest toimetuslikku vastutust.
- Sa haldad oma lehe sisu ise. Tekstid, pildid ja pildiallkirjad on sinu kontrolli all, saad neid igal ajal muuta.
- Lisa piltidele allkirjad. Vajaduse korral märgista visuaalid selgelt, näiteks pildiallkirjaga.
Novavalo ei täida seadusest tulenevaid kohustusi sinu eest automaatselt ega lisa ise C2PA-metaandmeid. Läbipaistvuse otsused ja märgistused teed sina.
Alusta tasuta →Kui soovid, et ka tehisintellekti otsing (ChatGPT, Gemini, Perplexity) sinu selge ja aus sisu üles leiaks, loe kuidas kirjutada sisu ka robotitele. Ja kui tahad mõista, mida tehisintellekt lehtede loomisel tegelikult ära teeb, vaata tehisintellekt ehitab lehed ja metaandmed.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kogu tehisintellektiga loodud sisu tuleb märgistada?
Ei. Läbipaistvusnõue tekib eelkõige siis, kui esineb segiajamise või manipuleerimise oht. Kui inimene kontrollib ja kinnitab sisu ning kannab selle eest toimetuslikku vastutust, ei ole tavalise ettevõtte- või blogiteksti puhul eraldi märgistus üldjuhul nõutav. Realistlikud pildid tegelikest inimestest ja vestlusrobotid tuleb aga alati läbipaistvaks teha.
Kas ma pean märkima, et kasutasin teksti kirjutamisel tehisintellekti?
Kui inimene vaatab sisu üle, kinnitab faktid ja vastutab avaldatud teksti eest, ei ole märgistus enamiku ettevõtte- ja blogitekstide puhul üldjuhul nõutav. Pelgast õigekirjakontrollist ei piisa. Täiesti tehisintellektiga koostatud avalikku huvi puudutav sisu (näiteks ühiskond, poliitika, tervis) tuleks selgelt märgistada.
Millal tuleb tehisintellektiga loodud pilt märgistada?
Otsustav on realistlikkus. Fotolaadne pilt tegelikust inimesest, kohast või sündmusest, mida võib pidada ehtsaks, tuleb selgelt märgistada. Ilmselgelt väljamõeldud või stiliseeritud graafika (joonistused, abstraktsed kujundid, 3D-vektor) ei vaja nähtavat märgistust.
Kas vestlusrobot peab teatama, et ta on tehisintellekt?
Jah. Kui kasutaja suhtleb vestlusroboti või tehisintellekti-assistendiga, tuleb sellest teatada kohe suhtluse alguses, näiteks lausega „Olen tehisintellekti-assistent.” Nii teab inimene, et ta ei räägi päris töötajaga.
Kas tehisintellekti märgistavaid metaandmeid tohib eemaldada?
Ei. Masinloetavaid päritolu- ja vesimärgi-metaandmeid, näiteks C2PA-standardil põhinevaid, ei tohiks eemaldada. Need aitavad platvormidel ja lugejatel sisu päritolu tuvastada ka siis, kui nähtav märgistus kaob.
Ehita aus ja läbipaistev veebileht
Loo lehed, mille sisu sa ise kontrollid ja avaldad. Ilma sisselogimiseta, ilma koodita, ilma maksekaardita.
Alusta tasuta →Loe ka
Usaldusväärsed allikad
- EUR-Lex: Regulation (EU) 2024/1689 (AI Act) ametlik: määruse ametlik tekst.
- European Commission: AI Act ametlik: Euroopa Komisjoni ametlik teabeleht.
- AI Act, Article 50 ametlik: artikkel 50 (läbipaistvus) tekst.
- C2PA standard: sisu päritolu märgistamise standard.